FEMlogoFEM-projekt on täies hoos! Tere tulemast kaasa lööma tugirühmades ja külastama FEM-infopunkti.

FEM-tugirühmad

Tugirühmade tegevus on suunatud Soome kolinud eesti naistele, kes soovivad saada vastuseid ja teavet Soome ühiskonna kohta, praktilist ja sotsiaalset tuge kogemusnõustamise kaudu ja lihtsalt suhelda rahvuskaaslastega. Keskendume kogu grupi ning igaühe individuaalsetele soovidele vastavatele teemadele ja puudutame küsimusi, mis võivad Soome ühiskonnas elades üllatusena tulla. FEM rühmad kogunevad Turus, Helsingis ja Tallinnas.

 

 

 

Infopunktid 

Informatsiooni projekti FEM raames saavad nii mehed kui naised infopunktidest: 

Turus argipäeviti kl 9-15 Eesti keskuses (Vanha Suurtori 3) 
/ See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. / skype: viro-keskus / +358 40 1475 221

Helsingis kolmapäeviti kl 8.30-12.30 Eesti Majas (Sörnäisten rantatie 22 C)

/ See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. / skype: FEM Helsingis / +358 40 777 4618

 

regilogot eu ja interreg

 

 

 

 

Viimase kuue kuu jooksul (aprillist oktoobrini) on järjest rohkem inimesi leidnud üles FEM-infopunkti Turu Eesti keskuses. Kui alguses tuldi küsima abi näiteks soomekeelsete paberite täitmisel, siis usalduse tekkides on nõustaja poole pöördutud ka sügavamate küsimustega. Viimase poole aasta jooksul ongi olnud vähem blanketitäitmist ja rohkem asjaajamist nõudvaid probleeme. Infopunkti nõustaja Ülle Priks rõõmustab, et inimeste teadlikkus ja usaldus on kasvanud ning üha rohkem abivajajaid julgeb nõustaja juurde tulla.

 

FEM-infopunkt on eelkõige suunatud Soome kolinud eesti naiste nõustamisele, aga tihtipeale võtavad naised oma pere ka kaasa, mis on ainult positiivne. Nii kuulevad ka mehed infot otse asjatundjalt. Jätkuvalt kolivad naised Soome mehele järele, nõustaja on aidanud mitmeid äsja Turusse kolinud kaasasid esmase bürokraatiaga (migratsiooniametis registreerimine, magistraadis sissekirjutus, töötuna arvele võtmine) ning suunanud keelekursusele.

 

FEM-projekti raames on jätkunud ka tugirühmade kogunemised nii Turus, Helsingis kui Tallinnas (alles kolida plaanivad naised). Helsingi tugirühm on kogunenud keskmiselt kord kuus infoõhtule, kus räägitakse erinevatest teemadest. Turu on aga Eestist juba parajalt kaugel, siit ei sõida igal nädalavahetusel koju. Mida kaugemal kodumaast elad, seda suurem on vajadus kohapealsele tutvusringkonnale. Pärast tööpäevi on raske leida energiat kodunt välja tulemiseks, aga kui tead, et ees on ootamas kasulik ja arendav vestlusõhtu või infoseminar eestlastega, siis ikka tuled.

 

Turu tugirühma kohtumised on toimunud 2 - 3 korda kuus ja tavaliselt tehakse vestluse kõrvale ka midagi käelist, nt mõned naised on kaasa võtnud kudumistöö. Kui kohtumiste alguses ollakse natuke kinnised, siis tegevuse käigus kulgeb vestlus üha vabamalt, kõik jagavad oma kogemusi ning nii saavadki kõikvõimalikud olmemured ja küsimused läbi arutatud. Kusjuures tugirühma mentori rolliks on peamiselt kuulata ja võib-olla natuke suunata vestlust.Hiljem, õhtu lõpus veel täpsustada, et vestluse käigus kogunenud info on arusaadav ja osalejatele kasulik.

 

***

 

Milliste probleemidega Eesti naised Soome kolides kõige sagedamini kokku puutuvad?

 

Intervjuu küsimustele vastas FEM projekti Turu koordinaator Kirsi Äyräs.

Küsitles Triin Oja, Ajaleht Pealinn.

 

Milliste probleemidega Eesti naised Soome kolides kõige sagedamini kokku puutuvad?

Alguses on muidugi tööga seotud küsimused - kust leida tööd ja kas leiab korraliku tööandja. See on number üks probleem esimestel kuudel.

Kas eestlased ja eesti naised puutuvad kokku ka mingite eelarvamuste või diskrimineerimisega?

See on selline kahe otsaga asi. Oleneb väga kõvasti ka isikust endast, et kuidas ta hakkab soomlastega suhtlema. Ütleks küll, et avatud inimene saab küll hakkama ja eelarvamused kaovad väga kiirelt, kui inimesega lähemalt tutvud.

Muidugi on sellist suhtumist mida eestlased võib-olla Soomes kohe ei märka. Näiteks, et nad on ikkagi välismaalased. Soomlastele on see selge, et ta on välismaalt tulnud ja ei ole soomlane, aga eestlased väga tihti võrdlevad end teiste välismaalastega ja arvavad, et nad ise nende hulka ei kuulu ja ise immigrandid ei ole.

Nad mõtlevad, et "ma lihtsalt elan Soomes", aga välismaalaseks nad end ei pea.

See ei ole paha eelarvamus, see on lihtsalt fakt.

On ka muidugi väga vanad ajaloolised eelarvamused ka, mille vastu eesti naised ja eestlased võitlema peavad. Ma ei taha jätta muljet, et kõik soomlased nüüd arvavad, et eestlased on vargad ja prostituudid, see ei ole muidugi tänapäevane küsimus, aga ajalooline taust mingil määral siiski mõjutab. Näiteks ka maapiirkondades. See ei ole soomlaste üleüldine arvamus, aga kohati tuleb ette ka väga negatiivset tagasisidet, eriti juhtudel, kui inimest ei tunta.

Natuke vanematel inimestel on see suhtumine ikka olemas. Kui maal, linnast kaugemal, sõidad Eesti autoga, siis eks need taluomanikud ikka tulevad vaatama, kuhu ta läks, mida ta tegi, et ta kuskil vargil ei käinud. Sellised eelarvamused ikka on ja neid ei saa eirata.

Paljud soomlased, kes on paarkümmend aastat tagasi eestlastega suhelnud, ei märkagi, kuidas asjad on muutunud.

Kas eestlased peavad soomlaseid rohkem "vennasrahvaks", kui soomlased eestlaseid?

Praegusel hetkel ma arvan, et olukord Soomes on muutunud. Meil on praegu nii palju igalt poolt tulnud välismaalaseid, et me eriti ei mõtle eestlaste peale, et nad oleksid eriti suur erand.

Kas ka Soome meestel on kohati Eesti naiste suhtes eelarvamusi?

Muidugi on märgata stiilierinevuseid - Eesti naine riietud tavaliselt naiselikumalt. Sellised pinnapealsed asjad võivad alguses suhtumist mõjutada aga ma olen märganud, et kui nad õpivad naisi rohkem tundma, siis need mõtted kaovad. Need kõrged kontsad ei olegi nii olulised, kui sa tunned seda inimest.

Aga esmamulje võib olla erinev.

Kuidas suhtuvad tööandjad Eesti naistesse? Kas nende seas esineb ka diskrimineerimist?

Ma arvan, et need kes on juba eestlastega kokku puutunud, suhtuvad neisse väga hästi. Nad tavaliselt teavad, et nad on väga motiveeritud töötajad.

Aga muidugi on ka palju neid, kes ei ole eestlastega kokku puutunud. Siis tulevad need mõtted, et kas ta saab hakkama või kas ta saab aru.

Kas on ka juhtumeid, kus tööandjad on eestlaseid ära kasutanud?

Neid tuleb küll kahjuks tihti ette. Peaks rõhutama seda, et Soomes on seadused, mis kehtivad kõigile. Reeglid palga, vaba aja ja tööaja kohta kehtivad kõigile, aga ma tean et on palju tööandjaid, kes annavad valeinfot.

Ütlevad, et meil on küll sellised seadused aga nad kehtivad ainult soomlastele ja nii edasi.

Kas eestlased julgevad ka abi otsida sellistes situatsioonides?

Alguses hakatakse abi otsima teistelt eestlastelt. Sealt võivad aga tulla valed arusaamad, näiteks, et ametnike poole ei tohigi pöörduda, kuna see võib veel rohkem probleeme kaasa tuua.

Tegelikult peaks julgelt ametnikelt abi otsima. Tavaliselt ongi nii, et kõigi paberitega ametnike juurde minnes saavad asjad ilusti korda.

Vahel on lastud probleemidel pika aja jooksul väga suureks kasvada. Näiteks ei ole tööandjalt pikka aega palka saadud ja siis ikka oodatakse kuude ja aastate kaupa, siis lõpuks pärima hakates võib lahendus ka kaua aega võtta.

Kogu aeg peaks oma õiguseid jälgima.

Kas eestlastel on raske Soome sotsiaalsüsteemis orienteeruda? Kas on ka neid, kes lihtsalt ei viitsi end enne Soome minekut kurssi viia?

Tundub, et paljud arvavad, et Soome ja Eesti on nii sarnased ühiskonnad, et küll nad saavad hakkama. Ei uurita väga palju ja lihtsalt tullakse.

Alles siis, kui mingi jama tekib hakatakse mõtlema.

Sellest tulebki see, et inimesed ei ole väga teadlikud oma õigustest.

Väga tihti tulevad need jamad sellest, et tööl on eestlasest ülemus, keda igas asjas usutakse, isegi kui on petuskeem käimas. Seda tuleb ette just ehitus- ja koristusalal.

Paljud ettevõtted teevad konkursside võitmiseks väga odavaid pakkumisi ja see põhineb tihti sellel, et tööle võetud eestlastele ei maksta normaalselt palka. Makstakse näiteks päevarahadega. Töötaja on nõus ja arvab, et ta saab head palka, aga tegelikult tal jäävad iga kuu väga suured summad saamata.

Summadega, mis kõlavad eestlastele väga suurelt, näiteks 1500 eurot palka, ei ole aga võimalik Soomes normaalselt ära elada. Maksad üüri ära ja toidu jaoks ei jätkugi.

Sellised tööandjad korraldavad töötajate majutuseks tavaliselt ühiselamu. Eks see nii ole, et pidevalt sellistes tingimustes elamine mõjub töötajatele väga halvasti.

Kas eestlastel on probleeme ka näiteks riigilt toetuste saamisega?

Tavaliselt ei ole. Paljudel on probleem alguses. Meil on ju süsteem, et kolm kuud saab tööotsijana riigis viibida ning sellel perioodil toetusi ei saa. Nendel, kes on töö aga leidnud, saavad asjad tavaliselt ikka korda.

Kui näiteks abikaasa on juba tööl on terve pere kolimine ka lihtsam.

Eestlaseid tavaliselt üllatab see, et Soomes võtab väga palju aega asjade korda ajamine. Asjad ei saa korda paari päevaga, vaid võib minna näiteks pool aastat.

Meie süsteem ei ole mõeldud seda silmas pidades, et inimesed kolivad edasi-tagasi, vaid ikka püsielanikele.

Eestlased teevad kiireid otsuseid - kolivad Soome ja tagasi Eestisse. Paberimajandus ei jõua sellele tempole järgi. Siis neile jääbki tunne, et asjad ei saagi korda.

Kas Soome ja Eesti ühiskonnad on pigem sarnased või erinevad?

On palju erinevusi, mida kohe ei märka.

Näiteks tööelus - eestlased tihti räägivad, et me oleme Soomes nii aeglased ja mitte midagi töökohtadel ei juhtu. Aga on uuritud töö efektiivsust ja Soome on ju üks kõige efektiivsema tööjõuga riike. See ongi nii, et me ei hädalda, me teeme rahulikult oma tööd. Eestlased aga ei märkagi, et me midagi teeme!

Tundub, et eesti moodi tööd teha on see, et peaks kõvasti jooksma ja hädaldama, aga kas see ka tulemust annab on iseasi.

Teine erinevus on see, et eestlased lahkuvad töökohtadelt tihti päevapealt, kui neile seal midagi ei meeldi. Soomes nii teha ei tohiks - see on igal juhul väga halb käitumine. Nii ei saa endiselt töökohalt soovitusi ja tuleb jama ka tööbüroos, kus ise töölt lahkumise puhul järgneb väga pikk karantiin.

See mõjutab ka edaspidist tööle saamist. Soomes väga tihti käib tööle saamine läbi soovitajate süsteemi - peaks olema eelmise töökoha tõend, paremal juhul ka ülemuse telefoninumber, kellelt soovitust küsida.

Kas võib tulla ette ka olukord, kus on võrdsete oskustega soome ja eesti naine, aga neil ei ole võrdne võimalus tööle saada?

Kindlasti. Kui teisel on tuttavad ja soovitajad endiselt töökohalt, siis see annab kohe eelise.

On ka paljud töökohad, kus on vaja keeleoskust. Keele õppimisega peab kõvasti pingutama, seda paljud eestlased ei märka. Nad arvavad, et piisab sellest, et nad saavad kõnes hakkama. Paljudel töökohtadel on aga vaja ka väga head kirjutamisoskust - see enam iseenesest ei tule.

Need on ju kaks erinevat keelt, ei ole nii, et automaatselt õpid.

Olen märganud, et eestlased kasutavad Soomes palju ka täiskasvanute õppimise võimalust. Soomes toetatakse isegi täiskasvanud õppijaid, see ei olene sellest, mis riigi kodanik oled, kui oled Soome püsielanik, siis on sul tasuta õppimise võimalus. See tundub küll väga suure asjana, et lähed oled kaks või kolm aastat koolipingis, aga tuleviku jaoks on Soome tõendi olemasolu väga hea.

Üks asi, mis eestlaseid Soomes üllatab, on see, et sul peab olema igasugused paberid ja tõendid. Tihti on nii, et tööandjad ei aktsepteeri Eestis tehtud koolitusi, sellest on küll kahju.

Seda tuleb ette kõigi teistes riikides läbitud koolituste kohta.

Kas eesti naised on nõus kehvemate töötingimuste ja madalama palgaga?

Jah, alguses küll. Esimestel aastatel ollakse valmis võtma vastu misiganes töö. Need kes pikemaajaliselt siin elavad ja saavad oma tutvusringkonda laiendatud ja võimalustest teada, teavad ka oma õiguseid paremini.

Esimesed aastad ongi ju rasked, sa ju ei tea millised võimalused on, aga kuskilt peab ju alguse saama.

Miks on Soomes näiteks venekeelsed infoliinid, aga näiteks eesti keelseid võimalusi tihti ei ole? Näiteks Helsingi linna infotelefoni puhul.

Tihti ongi eesti keel viimane, mis nõuandjatele ja infoliinidele tuleb. See on õudne, sest eestlaseid on ju siia saabuvatest välismaalastest kõige rohkem. Nad on kõige suurem sisserändajate grupp.

Muidugi on seal soomlaste eelarvamused, et küll eestlased saavad aru. Soomlased väga tihti arvavad isegi seda, et eestlane nagunii saab aru soome keelest, isegi kui nad ise märkavad, et nad eesti keelest ise aru ei saa.

Soomlastel on natuke selline arvamus, et eestlased saavad aru ja saavad hakkama ja nad ei vaja midagi. See tuleb natuke sellest, et eestlane õpib kiiresti soome keele ära aga ka sellest, et eestlased ei küsi. Ei tule kuskil statistikas välja, et eestlastel oleks midagi vaja.

Soome riigile on see praegusel hetkel selline pime koht, et eestlasi siin nii palju on. Mulle tundub, et keegi pole märganudki, et kes on meil suurim sisserändajate grupp - see on ikka eestlased.

Kas soomlased on nõus aktsepteerima näiteks venelaste kultuurilisi eripärasid aga eestlaste omasid mitte? Kas teistele tehakse rohkem mööndusi ja tullakse rohkem vastu?

Ma arvan, et see tuleb sellest, et kui tulebki vene keelt rääkiv inimene, siis me kohe arvame, et ta ei peagi nii hästi soome keelt oskama.

Samas tekib vastukäivus - ühelt poolt soomlased saavad väga selgelt aru, et eestlased on välismaalased, teisalt aga tahetakse, et nad saaksid kõigest aru ja teiste välismaalastega võrdset kohtlemist nad selles mõttes ei saa?

See on tõsi. Näiteks ametnikega suheldes see ongi natuke riskantne asi - ametnik võib-olla ei saa aru, et eestlane ei saa kõigest aru. Ta räägib asjad kiirelt ära ja arvab, et asi on korras. Kui aga tuleb mõni teine välismaalane, kes ei saa soome keelest aru, siis ta proovib süveneda väga põhjalikult ja kõike üksikasjalikult seletada.

Eestlased väga tihti ütlevad, et Soomes ametnikud ei anna nõu, sest soomlane ei paku teadmist vabatahtlikult, ta vastab lihtsalt küsimustele, mida talle esitatakse. Ja eestlane ei taha küsida. Siis tal jääbki teadmata see, mida tal vaja teada on. Loomulikult tuleb ka keelebarjäär - kui sa ei tea, kuidas küsida või mida küsida, siis see soome ametnik paneb endale linnukese kirja, et asi on korras ja ta ei märkagi, et asi jäi arusaamatuks.

Kas eestlaseid peaks siis äkki hoiatama, et nad saaksid ikka aru, et lähevad välismaale, kus neid koheldakse ikka välismaalase, mitte "pooleldi soomlasena"?

Jah. Meie süsteemid on erinevad, ei tohi mõelda, et Eestis tehakse niimoodi ja, et Soomes käib kõik samamoodi. Parem võtta selline hoiak endale, et ma ei tea sellest asjast midagi ja mul on õigus saada nõu. Väga tihti juhtub, et eestlane jätab endast sellise mulje, et ta teab ja oskab.

See on ka kultuuriline eripära, et peab näitama end heast küljest. Mul on selline mulje jäänud, et eestlastele on väga raske öelda ja tunnistada, et nad midagi ei oska või ei tea. Mis on aga teise riiki tulles täiesti loomulik. Nad ei näita oma hämmingut välja ja soomlane ei märka seda, arvame, et eestlane teab väga hästi mida teha, paremini isegi kui me ise!

Mulle meenus olukord, kus rääkisime laste ja peredega tegeleva organisatsiooniga eestlastest ja kuidas neid võiks toetada. Soomlased tegid suured silmad - "kuidas me neid toetame, neil on kõik ju nii hästi". Siis ma näitasin neile, et kui tuleb kohale eesti ema, tal on väga ilusad riided, kunstripsmed, ilus meik ja laps on ka ilusti riides. Ja kui ta tuleb kohale ja küsib, mis ta sinna ringi tulekust saab, siis soomlased vaatavad sellele väga viltu. Nad ei saa aru, et sellisel inimesel midagi puudu oleks.

See stiil on nii erinev. Soomlane ei saa aru sellest, et sellel isikul võib ka väga palju raskusi olla ja sotsiaalset tuge vaja minna, võib-olla on ta terve päeva täiesti üksi. See ei tule pähe, sest ta näitab end nii tugevana.

Võib-olla on meil tõesti selline kultuuriline erinevus, et soomlased ei saa aru, et sellisel tugeval isikul on ka võib-olla probleeme. Meil tavaliselt tulevad emad sellistesse ringidesse väga väsinuna ja kohe ütlevad, et neil on oma lapsega nii raske, isegi kui neil on tegelikult toetav tugivõrgustik olemas. See stiil on nii erinev.

Soovitused Soome kolijatele?

Põhiline, mida ma ütleks neile, kes tahavad kolida on see, et kohe minna soome keele kursustele ja kohe pöörduda nõuandjate poole, kes aitavad siinses süsteemis orienteeruda. Meil on ka ametliku info lehekülg infopankki.fi, kus on ka eesti keeles kõik vajalik ja värske info olemas.

 

 

***

FEM-projekt on nähdav ka media kaudu. 

Press, Estonia

NAISED VAJAVAD KAITSET: Soome tööle minevaid eestlannasid võib halvemal juhul oodata tööorja saatus

http://www.pealinn.ee/pere-ja-kodu/naised-vajavad-kaitset-soome-toole-minevaid-eestlannasid-voib-n179305

Soome tööle läinud eestlannasid nööritakse

http://tarbija24.postimees.ee/3900513/soome-toole-lainud-eestlannasid-nooritakse

http://w3.ee/openarticle.php?id=2556678&lang=est

Soome läinud eestlannad sattusid tööorjadeks

http://www.ohtuleht.ee/769153/soome-lainud-eestlannad-sattusid-tooorjadeks

FEM projekt annab nõu Soome tööle minevatele naistele

http://www.pealinn.ee/koik-uudised/fem-projekt-annab-nou-soome-toole-minevatele-naistele-n184015

Seminar annab nõu Soome kolivatele lastega peredele

http://www.pealinn.ee/tagid/koik/seminar-annab-nou-soome-kolivatele-lastega-peredele-n185975

Eesti töötaja tapab end tööga, ent kipub soomlasi õpetama

http://www.pealinn.ee/tagid/koik/eesti-tootaja-tapab-end-tooga-ent-kipub-soomlasi-opetama-n205421

 

Press, Finland

FEM-hanke tarjoaa neuvontaa virolaisille

http://www.turkulainen.fi/blogi/495372-fem-hanke-tarjoaa-neuvontaa-virolaisille

10.5.2017 Turkulainen

http://www.turkulainen.fi/artikkeli/517816-virolaisten-maara-kaantyi-turussa-laskuun-viro-keskuksen-aktiivit-kertovat-kolme

s.4-5.

http://www.lehtiluukku.fi/lehti/turkulainen/_read/10.5.2017/147271.html

Facebook

open site:

https://www.facebook.com/FEM.projekt/

+ closed support group for women for support group discussions

https://www.facebook.com/groups/764576137012364/

internet

All partners have www-sites and information about FEM-project

http://www.viro-keskus.fi/et/paevakajalist/263-fem-projekt-grupid-ja-infopunktid

http://www.viro-keskus.fi/et/paevakajalist/219-fem-projekti-gruppid-ja-infopunktid-alustavad

http://www.viro-keskus.fi/et/paevakajalist/319-fem-projekti-kevadine-kusitlus-2017

http://svyl.fi/ajankohtaista/FEM.html

http://estchamber.eu/

Estonian Embassy in Finland has added FEM-info to it´s web site:

http://www.estemb.fi/est/soome_toole/kusi_nou

 

***

Tere tulemast! FEM-gruppid ja infoseminarid on avatud kõigile, ootame Teid osalema!

Palun märkige kalendrisse, aprillis saame kokku päris mittu korda:

02.04. / 08.04. / 11.04. / 18.04. / 20.04 / 26.04. / 27.04.

Mai 2017:

04.05. / 08.05 / 11.05. / 12.05. / 13.05. / 17.05. / 20.05.

-ootame teie arvamus juuni ja juuli koosolekute ajakavas ja teemades! -palun järgi FEM-projekti teavitusi fb ja e-maili kaudu! info: 040 1475221 / Eesti keskus, mentor Ülle Priks 

***

* Suvekuudel saame kokku: 13.06. Kupittaa palvijonki 19.06. Eesti keskuses
29.06. Brinkkala maja, 2. korrus, 28.08. Tarmon talo

***

* Septembris oleme jälle väga aktiivsed, olete oodatud:

05.09. Tarmon talo
09.09. Elokolo
13.09. – 16.09. Ruisranta

23.09. Helsingi reis 

 ***

10.11. Jurist annab nõu: Niko Ohvo, SAK: individuaalne nõustamine kell 15-18, kell 18 loeng. Manilla, köysisali.

28.11. kell 16.30, Tarmon talo: Tervisehoiuteenused Soomes ja Eestis. 

 

info: 040 1475221 / Fem infopunkt, Eesti keskus Turus

Sündmused

November 2017
E T K N R L P
30 31 1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 1 2 3