Turu ülikoolis Eesti 100 a aktusel ettekandega esinenud Eesti peaminister Jüri Ratas ütles, et Eesti ja Soome on täna lähedasemad kui kunagi varem.

Lugupeetud president Tarja Halonen!
Austatud rektor Kalervo Väänänen!
Head külalised!

„Tässä me seisomme virolaiset ja suomalaiset, heimoveljet. Juhlimme rinta rinnan ja olemme läheisempiä kuin koskaan ennen.“

Laususin need sõnad 10. juunil Vabaduse väljakul, kui Tallinnas toimus Soome päeva lõpetanud sõpruskontsert. Ka täna pole mul mingit põhjust öelda teisiti.

Kallid Eesti ja Soome sõbrad!

Mul on siiras rõõm ja suur au tervitada teid täna siin Turu Ülikoolis, täpselt nädal aega enne Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. See on meie jaoks erakordne aeg ja enneolematu sündmus, mida püüame vääriliselt tähistada. Eesti pidustused algasid pea aasta eest üritustega, millega tähistasime sajandi möödumist Eesti aladele autonoomia toonud sündmustest. Need olid meie riigi loomise jaoks vältimatult olulised. Aastapäevaprogramm kestab kuni 2020. aasta 2. veebruarini, mil täitub 100 aastat meie võiduka Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepingu sõlmimisest, mis meie iseseisvuse kindlustas.

Soome Vabariik tähistas oma suure juubeli saabumist möödunud aastal. Teie tähtpäev oli siiralt ja nähtavalt oluline ka eestimaalastele ning liigutas meie südant ja meeli. Ka minul oli teiste ettevõtmiste seas au koos Eesti valitsuse liikmetega laulda 6. detsembri hommikul Soome rahvale YLE TV vahendusel Maamme laulu. Samuti mainisin juba varasuvel Tallinnas toimunud Soome sõpruskontserti, millega pühitsesime meie riikide lähedust ja mõlema saabuvaid pidupäevi.

Austatud kohalviibijad!

Soome ja Eesti lood on ilusad ja edukad. Meie rahvad on haritud, uuendusmeelsed ja sitked ning nende omaduste abil oleme suutnud raskustele vastu seista ja saada suuremaks, kui meie kummagi hulgast võiks eeldada. Meil on erinev ajalugu, kuid ühised väärtused.

Meie riike ühendab sarnane keel ja kultuur, võrreldav vaimulaad ja ajalugu. Mitte ilmaasjata ei räägi me endist kui vennasrahvastest või headest sõpradest. Mul on hea meel, et meie geneetiline side on kinnitatud meie geograafilise lähedusega – meie maailmanägemine on kujundatud sarnaste mõjude poolt. Me oleme erinevad, aga väga sarnased.

Tõenäoliselt teab suurem osa teist mitmekülgset Soome muusikut Ismo Alankot, kes astub tänavu taas üles ka Tallinn Music Week’il, mis on viimastel aastatel kasvanud üheks Euroopa juhtivaks linnakultuuri festivaliks. Tema muusikast jäävad tihti kõlama väga soomeugrilikud noodid, mis kõnetavad kindlasti ka meid, teisel pool Soome lahte. Ilmselt just seepärast tean üsna mitut eestlast, kes tema loomingust väga lugu peavad.

Ühes Ismo Alanko kirjutatud laulus „Mannerlaatat“ on read:

Kuulen kuinka mannerlaatat taas                                           (Kuulen, kuis laamad taas
liikkuvat yössä                                                                        liiguvad öös
meitä ei voi mikään erottaa                                                    meid ei saa miski lahutada
olemme yhtä                                                                          kuulume kokku)

See on minu arvates ilus metafoor suures maailmas oma väärika koha leidnud Eesti ja Soome rahvaste ja olemuse kohta. Me asume kõrvuti teine teisel pool lahte, erineval pinnal, millest kumbki on kaunis ja kordumatu. Eesti meile armsana oma pae- ja liivakivil, Soome hoopis teistsuguse, kuid võrdselt kaunina graniidil. Isegi rasked ajad ja pikad ajaloolised katsumused ei ole suutnud meid lahutada, vaid saame ise oma töö ja läbikäimisega neid kokku kuuluvaid laamu teineteisele üha lähemale tuua.

Head kuulajad!

Mainitud Soome sõpruskontserdi ja samal päeval peetud ühise jalgpallilahingu eel, kui meie mõlema riigi sünnipäevapidustused juba hoogu võtsid, avaldasin oma hea ametikaaslase Juha Sipiläga Soomes ja Eestis ühispöördumise, milles õnnitlesime mõlemaid riike ja rahvaid meie suurte pidupäevade künnisel.

Kirjutasime toona meie riikide tihedatest suhetest, koos käidud teest, aga ka ühisest tulevikust. „Sajandeid tagasi kaubeldi üle Soome lahe soolaheeringa ja teraviljaga. See oli mõlemale poolele kasulik. Nüüdsel ajal vahetatakse Soome ja Eesti vahel andmeid, kultuuri, ideesid, tehakse äri ja sõidetakse puhkusele Lapimaale või Saaremaale.“

Need ei olnud pelgalt sõnad, vaid meie igapäevane reaalsus. Mäletan, et Eestis pandi tähele ja rõõmustati, kui president Halonen käis Saaremaal orelikontserdil. Samuti veetsin mina tänavu oma perega talvepuhkuse just Soomes. See on meie inimestele harjumuspärane ning suurem osa neist ei jää loomulikult pidama üksnes sadamasse või pealinnadesse, vaid jõuavad ka Võrru või Vaasasse, Kuressaarde või Kuusamosse.

Tallinna ja Helsingi vahel liigub aastas ligi 10 miljonit reisijat ning see arv on praeguste hinnangute kohaselt kasvuteel. Soolaheeringa juurest oleme jõudnud selleni, et Soome on Eestile peamine majanduspartner, kellel on olnud väga suur roll, et Eesti majandus on saanud möödunud 26 aasta jooksul areneda, jõukust koguda ja maailmamajandusele avaneda.

Selle aasta suvest kehtib Eesti apteekides Soome digiretsept ning 2019. aasta suvest saab ka Soome apteekidest ravimeid Eesti digiretseptiga. Eesti ja Soome selline andmevahetus võiks innustada ka teisi Põhjamaid ja Balti riike veelgi enam koos rahvusvahelisi e-teenuseid arendama. Loodan, et peagi jõuame digiretsepti juurest ka Eesti ja Soome vahelise rahvastiku- ja äriregistri, sotsiaal- ja ravikindlustuse ning merenduse andmete vahetamiseni. Sellega näitaksime tervele Euroopa Liidule ja teistele liikmesriikidele väga praktiliselt, kuidas riikidevahelised e-lahendused lihtsustavad oluliselt inimeste igapäevaelu.

Veelgi enam. Me räägime üha rohkem ning üha tõsisemalt ka Tallinna ja Helsingi liitmisest üheks suurlinnapiirkonnaks. Me näeme selle sammu võimalikke eeliseid tööturu, kaubanduse, investeeringute ja terve piirkonna konkurentsivõime kasvatamisel. Samuti annaks see meie inimestele uusi võimalusi elamiseks, õppimiseks ja turismiks.

Soome ja Eesti vahelise püsiühenduse teema on suurepärane näide meie ühistest suurtest ideedest, mis näitavad, et me tahame olla veel rohkem seotud ja ühiselt toimetades veel enam tulu saada. Seepärast peame jätkama oma ühiskondades ja ka riikide vahel sellealaste aruteludega, kaaludes keskkonnamõjusid, majanduslikku kasu ning inimeste heaolu. Ma tean, et soomlastele tundub vahel, justkui te elaksite saarel ning sarnaselt muretsevad eestlased oma ühendusteede pärast ülejäänud maailmaga. Need tunded ei pea selliseks jääma, vaid me saame oma saja aastastes riikides suurelt mõeldes ja tulevikku vaadates need mured ületada.

Eesti ärkamisaegsed suurkujud unistasid juba umbes 150 aasta eest Eesti ja Soome suuremast lähedusest ja sümboolsest sillast, mis pidi meid kahelt kaldalt kokku kandma. Nüüd oleme sellele lähemal kui ei kunagi varem. Praegune aeg annab meile aga võimaluse mõelda sümbolite asemel aineliselt.

Lugupeetud eestimaalased ja Eesti sõbrad!

Eesti Vabariik saab saja aastaseks! Me oleme õnnelik rahvas, sest mitte kõigil meiesugustel pole olnud võimalust määrata ise oma riigikorda ning juhtida oma kultuurielu. Eestimaalaste jaoks said soov ja võimalus 1918. aastal kokku ning me kuulutasime välja oma vaba riigi. Vaatamata pingelisele olukorrale maailmas ning jätkuvale konfliktile Euroopas usun ma täie veendumusega, et meie iseseisvus on täna kindlam kui iial varem. Järeltulevatele põlvedele anname oma saavutused ja oma riigi edasi areneva ja paremana, nagu ka eelnevad põlved andsid meile.

Meie esivanemad võtsid selle vaba riigi loomist täie tõsiduse ja kogu hingega. See nõudis suurt julgust, otsustavust ja meelekindlust. Eesti oma riik ei sündinud valutult ega veretult. Vabadussõda tõi tuhandeid hukkunuid, kordades rohkem haavatuid ning lugematul arvul hävitatud kodusid ja igaveseks lõhutud perekondi. Neid ülimaid ohvreid mäletame ka täna ja praegu.

Meenutame tänutundega ka neid julgeid mehi ja naisi Eestist ja välismaalt, kes aitasid Eesti riigi iseseisvuse taastada ning tunnustame kõiki, kes sihikindlalt panustasid Eesti omariikluse katkenud keti ühendamisel. Me ei unusta ka oma isade ja emade, vanaisade ja vanaemade põlvkondade panust, kes töötasid ning hoidsid alles meie Eestit võõrvõimude ajal. Ilma kõigi nende raske töö ja pühendumuseta ei oleks Eesti rahval täna võimalik meie vaba riigi 100. aastapäeva tähistada.

Ma õnnitlen selle tähtpäeva künnisel kõiki eestimaalasi meie kodus, aga ka laias maailmas. Nende hulgas on loomulikult ka paljud need, kes on oma elu ajutiselt või pikemaajaliselt sidunud Soomega. Kallid kaasmaalased, olete alati kodumaale tagasi oodatud.

Kindlasti tunnevad eestlased terves maailmas meie riigi juubeli üle suurt uhkust ja jagavad seda oma sõprade, lähedaste ja tuttavatega.

Soovin kõigile teile pidulikku Eesti Vabariigi 100. aastapäeva!

Jõudu Eestile ja jõudu Soomele!

Sündmused

Detsember 2018
E T K N R L P
26 27 28 29 30 1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30
31 1 2 3 4 5 6