§ 1 NIMI JA TEGUTSEMISKOHT

Ühingu nimi on Varsinais-Suomen Viro-keskus ry (kasutatakse ka mitteametlikku eestikeelset nime Edela-Soome Eesti-keskus).

Ühing on nii soome kui rootsikeelne.

Käesolevas põhikirjas kasutatakse edaspidi ühingu nime keskus. Keskuse tegutsemiskoht on Turu.


§ 2 EESMÄRK JA TEGEVUS

Keskuse eesmärk on arendada koostööd Edela-Soome ja Eesti vahel, anda teavet Eesti kohta ja edendada eesti keele tundmist Soomes ning toetada liikmetevahelist koostööd. Keskus toetab ja arendab sidemeid Turu ja Tartu, Tallinna ning Kuressaare vahel.

Eesmärgi saavutamiseks keskus teavitab ja avaldab materjale, korraldab koosolekuid, koolitus- ja kultuuriüritusi ning külastusi.

Tegevuse toetamiseks kogub keskus liikmetelt liikmemaksu. Keskus võib omada ja hallata kinnis- ja vallasvara. Keskus võib korraldada tasulisi pidulikke, hobidega seotud jms üritusi, korjandusi, õnneloosi ja väljamüüke. Keskus võib ühes tegutsemiskohas pidada toitlustusettevõtet ja kirjastustegevust.

Võimalikku tulu kasutatakse keskuse eesmärkide saavutamiseks.

§ 3 LIIKMED

Keskuse liikmed on avalduse alusel keskuse juhatuse poolt heakskiidetud üksikisikud ja juriidilised isikud.


§ 4 LIIKMETE VÄLJAASTUMINE JA VÄLJAARVAMINE

Liikmel on õigus keskuse liikmelisusest loobuda, kui ta teavitab lahkumisest juhatust või juhatuse esimeest kirjalikult või teatab lahkumisest keskuse koosolekul. Väljaastumine jõustub kohe, kui info selle kohta on eelnimetatud viisil keskusele saabunud. Väjaastumise aastal välja astunud liikmele liikmemaksu ei tagastata. Keskusel on õigus liikmeid välja arvata ühinguseaduses sätestatud põhimõtetel.


§ 5 LIIKMEMAKS

Liikmetelt kogutava iga-aastase liikmemaksu suuruse üle otsustab keskuse sügiskoosolek.


§ 6 KESKUSE KOOSOLEKU KOKKU KUTSUMINE

Keskuse koosolekud kutsub kokku juhatus, andes sellest teada keskuse liikmetele vähemalt 10 (kümme) päeva enne koosolekut kirja teel, milles nimetatakse koosolekul käsitletavad päevakorra punktid.


§ 7 KESKUSE KOOSOLEKUD

Keskuse korralised koosolekud on kevadkoosolek ja sügiskoosolek.

Kevadkoosolek peetakse veebruaris või märtsis. Teave päevakorrapunktidest, mida liikmed soovivad kevadkoosolekul käsitleda, tuleb esitada juhatusele kevadkoosolekule eelneva detsembrikuu jooksul.

Kevadkoosolekul arutletakse järgmisi päevakorrapunkte:

  • esitatakse eelmise kalendriaasta aastaaruanne, bilansiaruanne ja revidendi arvamus
  • kinnitatakse bilansiaruanne ja otsustatakse vastutusvabaduse lubamise üle juhatusele ja muudele aruandekohuslastele

  • muud koosolekukutses nimetatud punktid.

Sügiskoosolek peetakse oktoobris või novembris. Teave sügiskoosolekul käsitletavatest arutelupunktidest tuleb toimetada juhatusele sügiskoosolekule eelneva augustikuu jooksul.

Sügiskoosolekul käsitletakse järgmiseid päevakorrapunkte:

  • kinnitatakse järgmise kalendriaasta tegevuskava, liikmemaksud ja eelarve
  • määratakse juhatuse liikmete arv
  • valitakse juhatuse esimees, esimene aseesimees ja teine aseesimees ning juhatuse muud liikmed

  • valitakse kaks revidenti ja kaks revidendi abi

  • muud koosolekukutses nimetatud teemad.

Keskuse lisakoosolek peetakse, kui keskuse koosolek nii otsustab või juhatus käsitleb asjassepuutuvat arutelupunkti või vähemalt 1/10 (üks kümnendik) keskuse hääleõiguslikest liikmetest teavitavad asja käsitlemiseks kirjalikult juhatust.

Lisakoosolek peetakse keskuse koosoleku või juhatuse määratud ajal.

Juhul, kui lisakoosolek peetakse eelnimetatud liikmete nõudmisel, tuleb see pidada 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates sellest ajast, kui nõudmine on esitatud.

Keskuse koosolekul on hääleõigus nii keskuse liikmena oleval üksikisikul kui juriidilisel isikul. Igaühel on 1 (üks) hääl. Juriidilise isiku hääleõigust kasutab nende õiguslikult volitatud esindaja. Otsused tehakse koosolekul lihthäälteenamuse teel, juhul kui antud põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui häälte arv on võrdne, otsustab juhatuse esimehe hääl või valimistel loos.


§ 8 KESKUSE JUHATUS

Keskuse tegevuse eest kannab hoolt sügiskoosolekul valitud juhatus, kuhu kuulub esimees, esimene aseesimees ja teine aseesimees ning vähemalt 6 (kuus), maksimaalselt 11 (üksteist) muud liiget.

Juhatuse tegutsemisaeg on kalendriaasta

Juhatus otsustab oma sisemise tööjaotuse üle ise.

Juhatus rakendab ka juhatuse väliseid volitatuid isikuid. Juhatus võib luua tegutsemisajaks vajalikke osakondasid.

Juhatus koguneb juhatuse esimehe või tema puudumise korral, juhatuse aseesimehe kutsel või kui vähemalt pooled juhatuse liikmed seda nõuavad.

Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled juhatuse liikmed. Üks kohalolijatest peab siiski olema kas juhatuse esimees või aseesimees.

Otsused tehakse juhatuse koosolekul lihthäälteenamusega. Võrdsete häälte korral otsustab koosoleku juhataja hääl või valimistel loos.


§ 9 KESKUSE AMETLIK ALLKIRJAÕIGUS

Keskuse ametlik allkirjaõigus on juhatuse esimehel, esimesel aseesimehel, teisel aseesimehel ja peasekretäril. Ametliku allkirja andmiseks, tuleb allkiri anda nimetatuist kahel korraga.

Ühingut puudutavate asjade korraldamises on ühingu tegevjuhil allkirjaõigus üksinda.


§ 10 KESKUSE ARUANDEPERIOOD JA REVIDEERIMINE

Keskuse aruandeperiood on kalendriaasta. Eelmise kalendriaasta aastaaruanne ja bilansiaruanne tuleb esitada revidentidele vähemalt kolm nädalat enne kevadkoosolekut. Revidentidel tuleb esitada kirjalik otsus juhatusele vähemalt kaks nädalat enne kevadkoosolekut.


§ 11 PÕHIKIRJA MUUTMINE

Otsus käesoleva põhikirja sätete muutmise kohta tuleb esitada keskuse koosolekul vähemalt ¾ (kolm neljandikku) enamusega hääletusel antud häältest. Koosolekukutsel tuleb ära märkida põhikirja muutmise kavatsus.


§ 12 KESKUSE TEGEVUSE LÕPETAMINE

Otsus keskuse tegevuse lõpetamise kohta tuleb teha keskuse koosolekul vähemalt 4/5 (neli viiendikku) enamusega häältest. Koosolekukutses tuleb ära mainida keskuse tegevuse lõpetamise kavatsus. Keskuse tegevuse lõpetamisel kasutatakse selle varad keskuse eesmärgi arendamiseks vastavalt tegevuse lõpetamise otsustanud koosoleku korraldusele.


§ 13 LIIKMETE ÕIGUSED

Liikmel säilivad liikmeõigused, mis on jõustunud enne seda sättemuudatust.

 

Sätteid redigeeriti 22.11.2006.